Rubriik: Uudis

Esimene Seto Siider tuleb Tartusse. Kas teate legendaarset Toome poodi Tartus? Pidas küll kaua vastu, aga paraku pidi lõpuks uksed sulgema. Mõned päevad tagasi helistas meile naeruline näitsik Kristi, kes teatas, et nende pere võttis südameasjaks Toome taaselustada, kuid teises võtmes. Ja aprillis avaski Tartus Jakobi 17 majas uksed väga huvitava kontseptsiooniga kohvik-pood https://aega on

Mis seal salata: eks on päris hea tunne, et meie Seto Siider vastu huvi tunti. Oleme ju üpris nooruke perefirma, kuigi jah, oma tarbeks oleme erinevaid siidreid katsetanud juba päris mitu aastat. Mis meid ja meie siidrit iseloomustab? Ei saa ju enesekiitmise rasket tööd teistele jätta, seega Seto Siider on esimene siidrikoda Setomaal. Oma siidrid teeme ise käsitööna ja traditsioonilisel ehk šampanjameetodil ja nagu meile omane: ikka päris õuntest ja marjadest. Esimene “pääsuke”, mis meil pesast välja lendab on villitud 750 ml pudelisse ja kannab lihtsat nime “Käsitöö SIIDER”. Aga mõne aja pärast järgnevad ka uued siidrid, mida kõike ühendab klausel SÜDAMEGA SETOMAALT ja siis veel …

Aga seda saate juba lugeda praeguse “lapsukese” etiketilt, kui olete meie käsitöösiidri endale soetanud. Ja NB! varsti-varsti tuleb ta müüki ka http://Uma tettü e-poodi.

Aga hõissa: Esimene Seto Siider tuleb Tartusse – loodan, et ei saa tõmmata paralleeli Jan Uuspõllu Tartusse kulgemisega!

Lõpuks on kevad käes – Mustsõstramull! Jah – eks kevad tähendabki meie jaoks limonaadiaja algust. Eks üht-teist on veel eelmisest sügisest laos olemas, aga ilmselge on see, et kohe-kohe tuleb käised üles käärida ja tööle asuda. Kuna mahe mustsõstar on meil omast käest võtta, siis üks meie sõstrast tehtud mõnus toode ongi käsitöölimonaad Mustsõstra mull 330ml .

Ja miks üldse on meie lemmikuks mahe mustsõstar? Temas on nii palju kasulikku ja tervislikku alates C-vitamiinist ja antioksüdantidest . Aga kõike kasulikku ei hakkagi välja tooma, kel huvi saab infot https://tervisliktoitumine.ee – päris huvitav lugemine!

Sõstarde ja üldse marjade töötlemiseks on tarvis üksjagu seadmeid, mille muretsemisel oli suureks abiks https://piiriveere.ee , sest ega tänapäeval vana hea pisikese mahlaaurutiga vajalikku tooret ei jõua teha. Nii et, sõbrad, mehhaniseerimine ja elektrifitseerimine!

Ja kogu selle kombo kooslusel võime öelda: “Me ei aja udu, vaid mulli!” ehk teisisõnu: teeme käsitöölimonaade. Ja tõesti: Lõpuks on kevad käes – Mustsõstramull!

Uma tettü käsitöölimonaad “Kullaketrajad” – tema lugu. Mis siin salata: oleme oma muude tööde-tegemiste kõrval ka üle 25 aasta “jalga keerutanud”… Teisisõnu tegelenud rahvatantsuga. Ja kui meie käest küsiti, kas https://facebook.com/umatettu nõus andma oma väikese panuse ka rahvatantsu heaks, oli vastus ilmselgelt JAH

.2025.a. tähistatakse Helju Mikkeli 100. sünniaastapäev https://errs.ee , nii et naisrühmade kohustuslikuks tantsuks ongi tantsumemme loodud “Kullaketrajad”. Siit ka vastav silt, mille põhi pärineb K. Laanelt, kuid mida selle ürituse tarbeks disainis veidi M . Kaarna. Silt ise sai külge ka väikse vimka, mis veidi vallatu ja krutskiga nagu naised ise.

Kui juba rahvatantsust rääkida, siis paari aasta eest sai tehtud Rabarbri mulli, Mustsõstra mull 330ml jt. kõrvale veel üks käsitööjook, mis pühendatud tantsule – “Kuhhaanuška”. See vahva Aveli Asberi poolt loodud mõnus tants pani jala tatsuma ka publikul tantsijast rääkimata – aitäh selle loo eest!

Aga kui rääkida veel Helju Mikkelist, siis meenub, kui tema juures Haldjal käisime. Haldjal süüdati tantsupeotuli, mis käis käest-kätte ja mida rahvatantsijad läbi Eesti ratastel eskortisid. Ja see pai, mida Memm soovijatele jagas. Uskumatu, milline soojus läbi keha käis ja kahtlustan, et see pai kannustab praegugi trenni minema.

Uhh – nüüd läks pikale, aga selline see Uma tettü käsitöölimonaad “Kullaketrajad” lugu sai. Mis muud kui pind päkka!

Tervislik ja mahe mustsõstra-ingveri SHOT – just see toode sobib imehästi praegusel vitamiinivaesel ajal koos Uma tettü Mahe mustsõstra mahl 5 l -ga meid turgutama. Oleme ju kõik kuulnud, et mustsõstar sisaldab korralikult C-vitamiini ja antioksüdante – just seda me kevad-talvisel hooajal vajame https://tervisliktoitumine.ee . Tõsi, olen teemal meie Mahe mustsõstra-ingveri shot 125 ml juba mõni aeg tagasi kirjutanud, kuid tundsin, et peaksin seda veel kord tegema. Miks? Aga sellepärast, et osalesime 2024. aasta sügisel Parima mahetootja ja mahetoote konkursil https://organicestonia.ee. Ja tõesti – rõõm oli suur, kui meie Tervislik ja mahe mustsõstra-ingveri SHOT pälvis seal lausa 3 tunnistust.

Esimene neist oli 2024.a. mahejookide osas 2. koht. Ja mis seal salata – ütlemata tore oli kuulda, et meie SHOT oli saanud ka mahetoidusõprade lemmikjoogiks.

Ja nüüd siis see kolmas, mis mulle vast kõige enam südamesse läks: Eripreemia Seto pärandi säilitamise eest mahetootmise toel.

Eks meie perefirma Uma tettü ju selleks loodigi, et teenitud tuluga saaksime toetada Vana-Sõrmuse kindlustalu renoveerimist. Tore, et see on pälvinud tähelepanu ja toetust ka “kõrgemalt” poolt.

Turism – tule Uma tettüle külla! Tõesti – turism tundus valdkonnana, kuhu meie oma jalga küll ei pidanud tõstma. Pidasime oluliseks tegelda oma käsitöölimonaadide Mustsõstra mull 330ml tootmisega ja oma “pisikese” 5 tuhande põõsaga mahe mustsõstrapõllu hooldamisega. Hea mitu aastat ahvatlesid kohalikud Visit Setomaa https://visitsetomaa.ee esindajad meid ka turismikaruselli astuma. Kas tuli see asjaolust, et elame 200-aastase ajalooga seni tegutsevas talus? Või hoopis sellest, et meil on üks väga vähestest seni tegutsevatest kindlustaludest? Või järjepidevus – 7. põlv oma talus? Või et oleksime üks uus paik, mida Setomaa külastajad saaksid avastama tulla?

Igatahes juhtus nii, et 2022.a. sattusime lugema kuulutust koolitusest teemal “Pärandturism”, läbiviijaks haabjas.com ja Aivar Ruukel. Veebiloengud, arutelud, põnevate paikade külastamine nagu räätsamatk Soomaal, suitsusauna rituaal Eha Veeroja juures Mooskal https://mooska.eu ja lõputöö. Nii see pisik naha vahele pugeski.

Samas tundsime, et turismialaseid teadmisi oleks veelgi juurde vaja ning järgmine, seekord juba mentoritega koolitus ja mõtteragin järgnes 2023.a. Siis võtsime vastu ka esimesed külalised – tõsi küll vaid mõned grupid, sest uus elu tahtis ka veidi kohanemist.

Aga seltskonnad olid mõnusad, nende üllatus ja huvi siirad ja muidugi tore, et neile meeldisid Uma tettü naturaalsed limonaadid. Välisturistidele pakkus tõsist huvi meie piimhappebakteriga Seto taar . Pisut peavalu valmistas taari tõlkimine … lõpuks sai ta kvassiks.

Ah jaa, nagu juba arvasite: meie gruppidele mõeldud talutuuriga käib kaasas ka meie jookide degusteerimine. Samuti võimalus külastada meie poodi ehk nn. vabriku poodi – nii nagu lapsed teda tögamisi nimetavad.

Ja taas leidis kinnitust tuntud tõde: tilkuv vesi kulutab kivissegi augu ehk jah, Turism – tule Uma tettüle külla!

Võilille mull – villime joogi pudelisse. Eelmises postituses sai tooraine mure küll edukalt lahendatud, kuid teekond villimiseni oli taas omaette ooper. Kuna kõik meie käsitööjoogid Kombo kast – valin ise 12 toodet on valmistatud PÄRIS marjadest ja ürtidest ning ilma keemiliste värv- ja säilitusaineteta, pidime oma ülesannete ahelas mõtlema läbi ka pastöriseerimise https://tlu.ee/hoidis . Kuidas seda teha st. mis nõu selleks soetada + sobiv termomeeter + mis temperatuuriga ja temperatuuril villitud pudelid võib pastöriseerima panna? Oi jah ja muidugi kõige tähtsam: limonaadiga, olgu ta siis käsitöö või mitte, käib kaasas mull ehk CO lisamine. Seda ju kraanist või voolikust juurde ei pane, vaid vaja on aparaati.

Tänapäeval on ju võimalik kõike internetist osta, kuid maksta väga korralik summaaparaadi eest, kui sa ei tea, kas sinu käsitöölimonaad ka rõõmsa tarbija leiab, oli üsna riskantne. Odavam võimalus? Teha ise!!! Siin tulid appi inseneri mõistus, loogika ja kirjandus.

Peremees veetis päevi töökojas, kus kuuldus kopsimist, sekka …. sõnu ja lekkis värvilõhna ning seal ta oli – meie oma Uma tettü = oma tehtud http://www.facebook.com/umatettu villija! See aparaat oskas pudelisse panna küll joogi ning lisada CO, kuid korkida tuli käsitsi. Operatsioon: Võilille mull – villime joogi pudelisse – lõpetatud! Uma tettü villija jõudlus oli küll väike, aga saime hakata vaatama, kuidas meie naturaalne Võilille mull 330ml “peale läheb.

Käsitöölimonaad – võilille mull – tõeline kevadekuulutaja. Täpselt! Täna kirjutangi vahelduseks renoveerimisele, remondile ja ehitusele hoopis käsitöölimonaadidest. Kui aus olla, siis eks me mõtlesime päris törts aega, mida meie perefirma peaks tootma hakkama ning mõte kaldus üha enam käsitöölimonaadide poole. Ja ikka nende, mille tooraine tuleks puhtast loodusest, mis oleksid päris marjadest ja ürtidest ning muidugi mõista ilma kunstlike värv- ja säilitusaineteta. Kuna ükski mari ega puuvili paraku ei valmi mais, siis pöördusime ürtide poole. Ja mida on meil mais-juunis kõige rohkem? Ikka võilille https://ecosh.ee – seda sama, mida iluaiafännid ei suuda ära kiruda ja mille vastu imelise inglise muru kasvatajad väsimatult võitlevad. Meie seevastu ootasime esimeste õite puhkemist ja nautisime meid ümbritsevat kuldkollast vaipa.

Aga jah, eks see korjamine oli omaette töö, kuna kasutusse lähevad ainult kollased õied ilma igasuguse rohelise träpsuta. Tõeline protsess, mille käigus ühe ämbri täissaamine võttis mitu tundi. Õnneks tulid appi ka lapsed, kasutati erinevaid töövõtteid, kuid ikka sama jama: nõud täitusid kehvasti. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem: panime internetti kuulutuse, et ostame võililleõisi. Seepeale helistas meile üks ajakirjanik ja küsis: “Ajate inimestel päid segi – nalja teete või?” Kui siis sai ära seletatud, milles asi, ilmus 15 min. pärast https;//delfi.ee -s meie võillle kokkuostu kuulutus ja sündis ime: 3 päeva oli telefon punane ja pakuti meile ihaldatud toorainet üle kogu Eestimaa: põhjast lõunasse ja Narvast Saaremaani. Kahjuks aga oli kuulutus mõeldud pigem ümbruskonna nobenäppudele, sest õied säilivad külmutamata kujul vaid ööpäeva… Aga tänud https://delfi teravsilmsele ajakirjanikule – meie mure sai murtud! Selline oli seekordne tagasivaade teemal ” Käsitöölimonaad – võilille mull – tõeline kevadekuulutaja ” . Aga meie limonaadini Võilille mull 330ml jõuame juba õige pea.

Mis halvasti, see uuesti – renoveerima! Nii ka meie Vana-Sõrmuse talus. Ei saa ju tahtagi, et pea 200-aastased hooned püsiksid sama krapsakad kui nad kunagi tehti ja eks see kord nii nende vana aja majadega ole http://vanaajamaja . Eks vihm ja lumi ning muidugi ka vesi, mis oli vundamendi alla kogunenud, olid usinalt oma tööd teinud. Ja seetõttu nägi meie kunagise aganiku alumine palk ikka päris õnnetu välja. Õnnetu on veel viisakalt öelda – tegelikult oli ta suhteliselt olematu. Nõnda et kui otsustasime hakata teda välja vahetama ja seina tungrauaga üles tõstsime, pudenes suur osa temast lihtsalt tolmuks…

Nii et labidas kätte ja see õnnetu puru kärusse ning komposti! Seejärel tegid meie usinad töömehed uue aluse ning paigaldasid seto kombe kohaselt kivid, et ikka kimmäs saaks ning millele tulevane palk toetuma hakkas. Ah jaa: kui tõtt tunnistada, siis eks siin Setos on töömeeste leidmine paras probleem, aga noh, meil läks õnneks. Igatahes ca 3 päeva müttamist ning uus korralik palk paika sai ja võisime kergendatult ohata: jälle üks linnuke kirjas. Ja aganikku oli meil vaja, sest siin hakkasid toimuma meie Võilille mull , Rabarbri mull , Pihlaka mull jt. käsitöölimonaadide degusteerimised. Nii et pole vaja peljata: mis halvasti, see uuesti ja renoveerima!

Killuke ajaloost: kõik, mis on kasutusel, kulub. Tiigi kohta on see ütlus justkui veidike kohatu, kuid siiski tõene. Eks Setos oli tiik iga majapidamise lahutamatu osa: tuli sealt ju loomade joogi- ja inimeste saunavesi. Keset talve tuli jäässe auk raiuda, et sealt siis juba kannipuude e. kaelkookudega täita Moonide, Mustide, Tutide jne. jooginõud. Aga suvel püüdsid meie lapsed tiigist kassidele kala ning järjekindel tegevus oli parve ehitamine, kuid sõit jäigi vaid ürituseks, sest parved läksid põhja ka ilma Tõnissoni abita…

Talud olid erinevad: kel oli õnne, sai oma tiigivee allikast, teised aga ootasid lumerikast talve , sest just kevadine sula täitis nende “reservuaari”. Meie esiisad siin Vana-Sõrmuses olid need rohke lume ootajad Talv Setomaal Vana-Sõrmuse talus. Ja tõesti: veel 80ndatel ulatus meil veepiir isegi meetrikese üle kallaste, kuid võta kinni, kas oli keegi tiigil prundi eest ära tõmmanud? Või muutusid põuaperioodid pikemaks, aga algas uus ajajärk, kus – oohh! – ühel septembripäeval sai tiigi keskelt kuiva jalaga läbi minna. Igatahes otsustasime ette võtta tiigi puhastamise ja süvendamise ehk renoveerimise. Kuna ka naabrirahvas soovis oma veesilmi atraktiivsemaks muuta, panime 2013.a. seljad kokku ja kutsusime tehnika enda juurde kohale.

Ja oi, küll ta alles müttas! Koormate kaupa laeti kallurile tiigist tulnud muda ja lõpuks ka juba mulda. Kopajuht oli loominguline ning kujundas meile sootuks suurema “veesilma” kui see kunagi oli olnud. Selline siis seekordne killuke ajaloost… http://www.facebook.com/umatettu

Kuid lõppesid lumised talved ja kui kevadel esimest korda tiiki, õigemini tiigiauku, nägin, siis tundus see küll hiiglasliku pommilehtrina. Isegi paduvihm poleks suutnud täita. Mida teha? Aga sellest juba edaspidi..

Minu e. http://uma tettü kodu on minu kindlus – täpsemini ei saagi öelda ühe Setomaad iseloomustava elamise – arhailise kindlustalu kohta. Tõsi: pole siin uhket paekivist laotud kõrgete tornide ja laskeavadega kindlust! Hoopis kinnine, igast küljest hoonete ning väravatega ümbritsetud taluõu (vt. http://google maps uma tettü ). Ja väljapoole vaatamas pole ühtegi akent välja arvatud köögi oma. Sealt sai pilku peal hoida suurel uhkel peaväraval e. väretil samuti igaühel, kes jalgsi või siis hobusega sellele lähenes. Meie külalised on tihtipeale huvi tundnud, miks pidi talul just selline suur ja pompöösne sissepääs olema. Eks ühelt poolt peljati nn. kurja silma ning pikki näppe, aga teisalt käisid siit Setomaa piirkonnast http://Mokornulk pidevalt üle kõikvõimalikud sõjasalgad, peas vaid üks mõte: täiendada oma kõikvõimalikke varusid…

Ja see suur väret oli tõesti uhke, kuid paraku ei pidanud esialgne ajahamba puremisele vastu, vaid asendati kunagi sotsialistliku ja oluliselt kergemaga. Kuid kui oma 200-aastase ajalooga talu renoveerimise käsile võtsime, otsustasime teha ka uued väravad. Õnneks oli säilinud esialgne väravaleht, millelt šnitti võeti – nii valmiski praegune identne http://Vana-Sõrmuse väret – aitäh , meistrimees Ott! Tõsi: värav ja selle katus on küll uued, kuid sirgekssätitud väravapostid kannavad endas aastate hõngu ning on ajaloolised. Ja tõesti, nii võimegi öelda, et minu kodu on minu kindlus!

Tasapisi oleme nende väravate taga arendanud ka käsitööjookide tootmist: nii valmivad siin Pihlaka mull 330ml, Mustsõstra mull 330ml, http://Sehhiito (ei saa ju seto ometi öelda mojito!).